|
| |
Valga-Valka - 1 linn, 2 riiki
Valga-Valka - 1 linn, 2 riiki
Piirilinn Valga on Eesti lõunapoolseim linn. Põhja-Läti linnast Valkast lahutab Valgat vaid kitsuke Konnaoja, mille tubli rahusobitaja Modena Wilhelm juba 13. sajandil sõsarlinnade piiriks määras. Valgat (nime all Walk) on esmakordselt mainitud 1266. aastal ordu dokumentides seoses maapäevade läbiviimisega.
Keskajal oli Valga alev üks kahest kohast, kuhu kogunes Vana-Liivimaa maapäev (nö parlament). Valga asub maanteede ja raudteede sõlmpunktis. Linnast hargnevad maanteed Jõhvi-Narva, Pärnu, Võru ja Riia suunal.
Vahemaa Valga ja Tallinna vahel on 250 km ja Valkast Läti pealinna Riiga on 155 km. Valgas avaneb ainulaadne võimalus ületada lühikese ajaga riigipiir ning tutvuda kahe erineva kultuuri ja elulaadiga.
Valka asub Läti Vabariigi põhjaosas ning piirneb Eesti Vabariigi lõunapoolseima linna Valgaga, mistõttu tavatsetakse Valkat nimetada Läti põhjaväravaks ning Valgat omakorda Eesti lõunaväravaks. Sõsarlinnu Valgat-Valkat võib nii geograafi lises kui ka ajaloolises aspektis pidada ainulaadseks kohaks Euroopa kaardil.
Tõlliste, Taheva, Karula, Õru
Piirkonna uhkuseks on Karula rahvuspark. Mitmekesine ja kaunis on siinne looduskeskkond, ajaloo- ja kultuuritaust. Säilinud on sajandivanused taluhooned, suust-suhu liiguvad muistsed rahvajutud, teatakse muinasaegsete kivikalmete asukohti, räägitakse metsavendadest ning hoitakse korras esivanemate haudu Lüllemäel ja Kaikamäel.
Rahvuspark loodi 1993. aastal Eestile iseloomuliku looduse hoidmise ning säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamise eesmärgil. Looduskaitse, haridus- ja teadustöö kõrval tegeldakse ka meeldivate puhkamisvõimaluste loomisega. Uhke Karula mõisa süda oli ümbruskonna üks esinduslikumaid. Esimesed teated Karula kirikust pärinevad aga juba 1318. aastast. Ajaloo keerdkäikudes mitmeid kordi hävinud ja ülesehitatud pühakoda leidis oma lõpliku huku 1944. aastal. 1997 valmis vanade kirikumüüride kõrvale kirikumõisa aita ehitatud uus kirik.
Karula rahvuspargi kõrgeimas tipus - Rebasejärve Tornimäel kõrgub vaatetorn. Puidust torni kõrguseks on 30 m.
Taheva vallas asub mitmeid muinsuskaitseobjekte ja vaatamisväärsusi. Nimetada võib maa-aluseid kalmistuid Koikkülas, Laanemetsas, Ringistes ja Kallikülas, ohvrimände Harglas ja Tsirgumäe külas, ohvrikivi, kabelihoonet Hargla kalmistul, Taheva mõisakompleksi, Hargla kirikut ning Koikküla magasiaita. Laanemetsa õigeusu kirik on ainulaadne puukirik Valgamaal.
Haruldase ning liigirohke floora ja faunaga Koiva puisniit pakub häid võimalusi mitmesuguste vaatluste ja uurimistööde läbiviimiseks. Rändaja võib 1957. aastal kaitse alla võetud looduskaitsealal jalga puhata piknikukohtades, leida varju metsaonnis või nautida Tellingumäe vaatetornist avanevat meeliülendavat vaadet ümbruskonnale. Nagu peopesal on vonklev Mustjõgi, mis veidi eemal suubub Koiva jõkke. Viimane on kõikidest Eesti jõgedest erinev oma liivaluidete ja kaldail kasvavate tammede tõttu. Koiva puisniidu ilu on jäädvustatud filmis "'Viimne reliikvia".
Tõlliste kanti iseloomustavad samuti lainjad metsased tasandikud. Piirkonna savirikkad maad tagasid piisava toorainevaru - 1909. aastal asutasid vennad Kahrod Tsirguliina tellisevabriku.
Valga lähistel, Paju mõisa all peeti 31. jaanuaril 1919. a Eesti Vabadussõja kuulsamaid lahinguid. Võitlus otsustas Valga raudteesõlme ja linna langemise Eesti-Soome vägede kätte ja selles sai surmavalt haavata meie tuntuim Vabadussõja sangar Julius Kuperjanov.
|
| |
| | Tagasi |
|
|
){kind=link}
){kind=link}