|
|
| |
Otepää - Eestimaa talvepealinn
Otepää on Baltikumi tuntuim talispordikeskus, mille kaubamärgiks on Eestimaa talvepealinna tiitel. Tänu kuplilisele maastikule, klimaatilisele eripärale ning loodud infrastruktuurile saab siinkandis talvemõnusid nautida detsembrist aprillini. Otepää on teda ümbritseva turismipiirkonna süda, kus aktiivne elu tuksub aastaringselt, pisut elavamalt talvel ja suvel.
Otepää paikneb ka Eesti linnadest kõige kõrgemal - 152 meetrit merepinnast.
Esimest korda sattus Otepää kirjasõna veergudele 1116. aastal, kui vene vürst Mstislav vallutas lääne pool Peipsit linnuse, mida Novgorodi kroonikates mainiti Medvezja Golova (karu pea) nime all.
Otepää linnus oli 7.-8. sajandil Ugandi peamine strateegiline ja majanduslik keskus ning üks tugevamaid eestlaste linnuseid Lõuna-Eestis.
Otepää Maarja luteri kirik asub linna piiril ja on kaunis uusgooti stiilis pühakoda. Praegune kirik on juba kolmas kirik Otepääl, ehitatud 1890. aastal. Pastoraadihoone kõrval on Talvekirik, mis avati Soome Iseseisvuspäeval 6. detsembril 1992. Hoone ametlikuks pühitsetud nimeks on Lesknaise ja vaeslapse kabel. Kkirikuesisel künkal asub mälestussammas Vabadussõjas langenuile.
Maarja luteri kiriku vahetus läheduses, Kirikumõisas asub koguduse pastoraadihoone. 4. juunil 1884. aastal pühitses Jakob Hurt, kiriku esimene eesti soost õpetaja, pastoraadi saalis Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai hiljem Eesti ametlik riigilipp (1924 ja 1992). Ajaloolise sündmuse jäädvustamiseks avati Kirikumõisas 1996. a Eesti lipu muuseum. Kirikumõisas paikneb veel Otepää suusamuuseum, mis avati 2001. aastal.
Otepää on lisaks põneva aja- ja kultuuriloole ka pika spordiajalooga. 1929. aastal viidi Otepääl esmakordselt läbi Eesti murdmaasuusatamise esivõistlused. Esimesed üleliidulised suusavõistlused toimusid siin 1958. aastal. Täna pakub sportlikuks ajaviiteks ohtralt võimalusi Tehvandi Spordikeskus.
Otepää, Sangaste, Palupera, Puka
Endastmõistetavalt seostub Otepää nimega tema looduskaunis ja vaheldusrikas ümbrus - Otepää turismipiirkonna moodustavad Otepää, Palupera, Puka, Sangaste ja Valgjärve vallad. Piirkonna kõrgemad tipud on Kuutsemägi (217 m) ja Väike Munamägi (207 m).
Otepäält Palupera suunda jäävad Palupera ja Hellenurme mõisakompleksid koos parkidega ning Elva jõe ääres paiknev Hellenurme vesiveski töökorras hüdroelektrijaamaga.
Otepäält kagus, maalilise Nüpli järve kaldal asuvas talus veetis ärkamisaja luuletaja Gustav Wulff-Õis oma vanaduspõlve.
Otepäält lõunasse suundudes jõuame kauni Pühajärve kaldale. Pühajärv on jääajal tekkinud moreenjärv, väga sopilise ja käärulise kaldaga. Pühajärv on Otepää kõrgustiku suurim järv. Eesti järvede hulgas on ta 13. kohal. Järve kaldail on rohkesti allikaid, neist tuntuim on Armuallikas Poslovitsa rannakäärus.
Pühajärve pargipoolsel kaldal märgib puuskulptuur Tema Pühaduse XIV dalai laama Tendzin Gjatso külaskäiku Pühajärvele ja järve õnnistamist 3. oktoobril 1991.
Järve edelakaldal asetsev Pühajärve mõis (saksa k Heiligensee, Wollust) on ümbruskonna üks vanimaid. Mõisat on esmamainitud 1376. aastal.
|
| |
| | Tagasi |
|
|
Suusarajad
){kind=link}
){kind=link}